Täna istusime Kaarliga rootsi keeles. Ülesandeks oli moodustada lauseid kindlatest sõnadest. Saime ülesandega hästi hakkama, kuni tuli sõna "perroon" ja ma ütlesin, et pole vist elu sees näinud seda sõna kirjutatuna. Siis me hakkasime naerma ja Kaarel ütles, et see kõlab nagu mingi Hispaania sõda. Issand jumal, kuidas me naersime. Siis läkastasin ja nuuskasin natuke, (olen haige) ja me naersime edasi.
Natukese aja pärast oli naer juba vaibunud, aga siis tuli ette sõna en rabatt, mis tähendab "soodustus". See jällegi kõlas nagu Maroko roog, gurmee jänes kuskilt araabiamaalt.
Oli kole naljakas.
Monday, 28 November 2016
Monday, 21 November 2016
Pehme voodi
Oi kuidas mulle meeldib mu voodi!
Siin on kõike, mida hing ihaldab - esiteks on mu voodi kole lai, teiseks on siin pehme madrats, palju patju, suur tekk, üks hommikumantel, mis on känkras mu kõrval, üks rullis lisatekk juhtudeks, kui on külm ja sellele kõigele lisaks on voodi kõrval täpselt õige suurusega lauake, kuhu peale mahub kõik ära. Lauakesel on raamatud. Hetkel lamavad seal Berard Shaw'i "Pygmalion", George Orwelli "1984", "Tormese Lazarillo elukäik", Stefan Zweigi "Eilne maailm", Haruki Murakami "Norwegian wood" ja üks raamat Herman Hesse isast, kes oli baltisakslane. Raamatu pealkiri on vist "Onu Hermann", aga autorit ma ei tea ja tema järele ma ei ulata, sest see on kõikide raamatute all ja eriti ei viitsi ka.
Haisen hetkel üksinda oma toas küüslaugu järgi. Nimelt kimbutas täna imelik tunne, nagu tahaks külmetus tulla, aga ma võitlesin ja sõin küüslauku. Ei tea mis temas siis nii head on, aga näe, kõik nii teevad, teen siis mina ka.
Vanad eestlased uskusid, et saun, viin (või paremal juhul eeter) ja küüslauk tõid surmasuust ka välja. Meie keemiaõpetaja rääkis loo oma vanaemast või mõnest naissugulasest, kellel leiti kehast kasvaja. Päev enne operatsiooni läks setu naine sauna, võttis peale veel eetrit ja järgmisel päeval avastati, et polnudki midagi opereerida. Priidu Beier rääkis ka meile viimases luulekirjanduse tunnis, et tal kippusid ka healoomulised kasvajad tulema. Siis ta läheb ka sauna ja võtab vähe kangemat ja pidigi korras olema.
Hetkel on kõik korras. Mu hing on rahul. Käed kuivavad, aga hing on rahul. Ball on tulekul, lumi sulas ära (mis on natuke tore, sest siis ei pea tänaval liikudes liuglema) ja mul on keegi, keda kaisus hoida. See on tore.
Lähen toon käekreemi ja jään magama.
Head und!
Ax
PS. Viimase kahe kuu jooksul on toimunud palju põnevaid asju ja ma julgen öelda, et olen siiralt õnnelik!
PS. Viimase kahe kuu jooksul on toimunud palju põnevaid asju ja ma julgen öelda, et olen siiralt õnnelik!
Wednesday, 21 September 2016
Qué voy a hacer? Je ne sais pas
Aga kui sõita lihtsalt ära? Minna ja tulla alles siis tagasi, kui isu on. Kui ma saan oma load, ma võtan oma auto, oma uhkuse ja oma rõõmu ja sõidan lihtsalt ära kuhugi ida-Euroopasse. Või Hispaaniasse. Lihtsalt sest ma tahan ja ma saan. Ma ei tea, kas ma tahan kohe ülikooli minna, sest ma tahan käia ringi ja mõelda ja uudistada. Ma tahan armastust, nagu Manu Chaol selles lahedas laulus. Ma võiksin natuke aega Hispaanias elada, emmede juures. Hoida maja üleval, õppida keelt. Käia Albal külas. See oleks imevahva!
Hetkel on kell 2.30 öösel ja ma teen oma UPT-d. Ma tahan saada load kätte ja sõida ja sõita ja sõita ära igale poole kaugele!
Olla vaba.
Hahaha, küll ma saan. Lihtsalt enne on mõned eesmärgid vaja ära täita.
Mulle andis tohutult julgust ja enesekindlust juurde bioloogia viis. Oi, kuidas ma ei tahtnud seda õppida. Vingusin pool õhtut. Aga näed, ära õppisin ja see andis mulle niiiii palju enesekindlust. Kui juba bioloogia viieks olen suuteline, siis kõigeks muuks ka.
Monday, 22 August 2016
Wimins relay race
Tereeee taaas!
Ja-jah, ma poleks ealeski arvanud, et batuudil hüppamine nõuab nii paljusid lihaseid. Nüüd, mil kõik vajalikud lihased valusad on, mõistan seda täielikult.
Olen hetkel mäe otsas (vaimsest vaatevinklist), ehk ma näeeeen kuhu ma minna tahan. See on huvitavalt meeldiv, mul on selline tunne, et ma mõistan seda teed, mida pidi ma kõndima pean. See tunne tuleb mul iga 5-6 kuu tagant jälle peale ja ma olen iga kord väga rõõmus, kui see tunne jälle mind külastab. Vabastav on niiviisi kulgeda.
Ma olen väga antisotsiaalne viimase kuu jooksul olnud. Ilmselt selle tõttu, et olin koguaeg tööl. Kui äkkitsi tööd ei ole, siis on nii imelik ja vaba olla. Ei teagi kohe, mida vabadusega peale hakata. Imelik küll.
Ülehomme tuleb külaline Inglismaalt. Huh, saab olema huvitav. Ei teagi, mida arvata.
Ma tahan endale kunstküüned jälle panna, peaksin helistama nendele professionaalidele.
Ma muretsen kohutavalt kooli alguse pärast, peamiselt eesti keele ja matemaatika ja eksamite pärast. hIRMUS.
Täna kell 16.30 on mu esimene autokooli sessioon. Väga huvitav. Ootan põõneevuuuseegaaa.
Mu kallis tädi Eva on natuke segane. Ma ei mõista, miks ta peab koguaeg pahandama oma lastega. See õiendamine on nii ebameeldiv ja halb energia ladestub terve elanikkonna peale. Ebameeldiv ja ebavajalik ja üldse väga eba-.
Ma juba ootan payday'd. Ja Huberti pidu KUHU MA CAROLINI KA VÕTAN!!!!!!!!! :) jee. Me teeme talle Külliga kambaka, nii et ta tuleb 100%. Kui ta just tee peal kuhugi põõsasse ei hüppa ja ära ei kao. Ma loodan, et ta seda ei tee.
Loen endaarust tohutult "Stepihunti". Ühtlasi teen enda arvates tohutult oma UPT-d. Huvitav, kas ma saaksin selle UPT ära nõiduda nii, et see teeks ise ennast valmis? See oleks jube äge.
Tahaksin metsa elama minna. Ja suuta teha selliseid asju. See mees on nii lahe, ma ei suuda üle saada tema ägedusest. Hahahaha ÕPI KIRJUTAMA, AGNES.
Ühtlasi olen ma väga vaimustuses ühest idiootsest kanalist, mis teeb tuju väga heaks. Selle nimi on Ozzy Man Reviews ja see on täpselt nii kõva nagu see kõlab. Ja see lause ei kõla eesti keeles küll hästi. Aga see video kõlab ja näeb ja üleüldse ON väga kõva.
Hea küll, sain kõik mõtted peast ära ja saan nüüd rahulikult edasi lugeda. Kuigi mul on praegu nii palju energiat et võiksin jooksma minna!!!!!!!! Änxpunx.
Tšao
Axxxxx
Ja-jah, ma poleks ealeski arvanud, et batuudil hüppamine nõuab nii paljusid lihaseid. Nüüd, mil kõik vajalikud lihased valusad on, mõistan seda täielikult.
Olen hetkel mäe otsas (vaimsest vaatevinklist), ehk ma näeeeen kuhu ma minna tahan. See on huvitavalt meeldiv, mul on selline tunne, et ma mõistan seda teed, mida pidi ma kõndima pean. See tunne tuleb mul iga 5-6 kuu tagant jälle peale ja ma olen iga kord väga rõõmus, kui see tunne jälle mind külastab. Vabastav on niiviisi kulgeda.
Ma olen väga antisotsiaalne viimase kuu jooksul olnud. Ilmselt selle tõttu, et olin koguaeg tööl. Kui äkkitsi tööd ei ole, siis on nii imelik ja vaba olla. Ei teagi kohe, mida vabadusega peale hakata. Imelik küll.
Ülehomme tuleb külaline Inglismaalt. Huh, saab olema huvitav. Ei teagi, mida arvata.
Ma tahan endale kunstküüned jälle panna, peaksin helistama nendele professionaalidele.
Ma muretsen kohutavalt kooli alguse pärast, peamiselt eesti keele ja matemaatika ja eksamite pärast. hIRMUS.
Täna kell 16.30 on mu esimene autokooli sessioon. Väga huvitav. Ootan põõneevuuuseegaaa.
Mu kallis tädi Eva on natuke segane. Ma ei mõista, miks ta peab koguaeg pahandama oma lastega. See õiendamine on nii ebameeldiv ja halb energia ladestub terve elanikkonna peale. Ebameeldiv ja ebavajalik ja üldse väga eba-.
Ma juba ootan payday'd. Ja Huberti pidu KUHU MA CAROLINI KA VÕTAN!!!!!!!!! :) jee. Me teeme talle Külliga kambaka, nii et ta tuleb 100%. Kui ta just tee peal kuhugi põõsasse ei hüppa ja ära ei kao. Ma loodan, et ta seda ei tee.
Loen endaarust tohutult "Stepihunti". Ühtlasi teen enda arvates tohutult oma UPT-d. Huvitav, kas ma saaksin selle UPT ära nõiduda nii, et see teeks ise ennast valmis? See oleks jube äge.
Tahaksin metsa elama minna. Ja suuta teha selliseid asju. See mees on nii lahe, ma ei suuda üle saada tema ägedusest. Hahahaha ÕPI KIRJUTAMA, AGNES.
Tšao
Axxxxx
Friday, 12 August 2016
18
Mis on olla 18? Ja Tartus? Ja Agnes?
Kell on pool kolm, ma jõudsin just koju. Käisime Agega Vasaras "Seks ja linna" vaatamas - seda, kuidas Carrie oma elus hakkama saab, oma fabulous elus. Me jõime terve pudeli punast veini ära, sõime head ja paremat. Maksime Taxify äpiga oma taksosõidu eest.
Mu juuksed on sassis, kenasti sassis, nagu nad ikka on, mitte liiga pead ligi. Mu näos pole grammigi meiki, mu kulmud on keemiliselt värvitud. Mu küüsi ei kata värvikiht, nad on nagu on, sest ma lihtsalt ei pea seda oluliseks nende eest koguaeg hoolitseda.
Mais keelati EL-is maitsetubakate müük. Vana stashi võib maha müüa, aga rohkem neid ei tule. Me suitsetame, kui tuju on. Kui ei ole, ei suitseta.
Mu kõhul on kerge rasvakiht, ma pole kleenuke nagu naised 2000-ndate alguses, sest ma ei taha & see pole enam moes ka. Nüüd on meie iluideaali kehastus Kim Kardashain, mitte Gwen Stefani. (Granted, mõlemad on ilusad. Ilu on endiselt hinnas, aga see ei tähenda, et pead olema ainult luu ja nahk.)
Tartu linn pole Manhattan. Mina pole 30, me siin suhtleme oma ringkondades, me käime oma kolmes-neljas baaris, me tantsime, oodates beat dropi. Me ei kanna disaneririideid, sest see pole oluline, sest keegi ei taha sellist raha välja käia. Me käime kaltsukates ja me leiame sealt häid asju.
Me võtame vahel Shootersis Cosmopolitani, et tunda, kuidas maitsemeel viib meid lähemale Manhattani virrvarrile. Vahel joome neid niisama ka.
Meie rebaste peole tuleb meisterjaan ja pool kooli on elevil ta parmupillimängust. See on normaalne, lausa ''cool''.
Me joome viieeuroseid punaseid veine, meie joogid pole liialt kallid. Me ei tahagi rohkemat. Me oleme rahul.
Meie kulmud kasvavad puhma, "ah, küll mõni päev viitsib ära kitkuda". Meie jalad on vahel karvased, oh, who gives a fuck? Kes neid ikka täna silitab?
Homme tuleb äkki Mr. Big, homme äkki avastame, et oleme 30, Manhattanis ja otsime endale paaniliselt meest.
Aga täna olen ma oma voodis, Karlovas. Kell on 2.30 ja ma joon teepotist vett, sest ühest klaasist ei piisa. Mu telefoni ei reosta ükski dick pic, mulle ei kirjuta mõni creep, ma ei kirjuta ise ka kellelegi. Me kõik lihtsalt kulgeme. Ja see on ilus.
Kell on pool kolm, ma jõudsin just koju. Käisime Agega Vasaras "Seks ja linna" vaatamas - seda, kuidas Carrie oma elus hakkama saab, oma fabulous elus. Me jõime terve pudeli punast veini ära, sõime head ja paremat. Maksime Taxify äpiga oma taksosõidu eest.
Mu juuksed on sassis, kenasti sassis, nagu nad ikka on, mitte liiga pead ligi. Mu näos pole grammigi meiki, mu kulmud on keemiliselt värvitud. Mu küüsi ei kata värvikiht, nad on nagu on, sest ma lihtsalt ei pea seda oluliseks nende eest koguaeg hoolitseda.
Mais keelati EL-is maitsetubakate müük. Vana stashi võib maha müüa, aga rohkem neid ei tule. Me suitsetame, kui tuju on. Kui ei ole, ei suitseta.
Mu kõhul on kerge rasvakiht, ma pole kleenuke nagu naised 2000-ndate alguses, sest ma ei taha & see pole enam moes ka. Nüüd on meie iluideaali kehastus Kim Kardashain, mitte Gwen Stefani. (Granted, mõlemad on ilusad. Ilu on endiselt hinnas, aga see ei tähenda, et pead olema ainult luu ja nahk.)
Tartu linn pole Manhattan. Mina pole 30, me siin suhtleme oma ringkondades, me käime oma kolmes-neljas baaris, me tantsime, oodates beat dropi. Me ei kanna disaneririideid, sest see pole oluline, sest keegi ei taha sellist raha välja käia. Me käime kaltsukates ja me leiame sealt häid asju.
Me võtame vahel Shootersis Cosmopolitani, et tunda, kuidas maitsemeel viib meid lähemale Manhattani virrvarrile. Vahel joome neid niisama ka.
Meie rebaste peole tuleb meisterjaan ja pool kooli on elevil ta parmupillimängust. See on normaalne, lausa ''cool''.
Me joome viieeuroseid punaseid veine, meie joogid pole liialt kallid. Me ei tahagi rohkemat. Me oleme rahul.
Meie kulmud kasvavad puhma, "ah, küll mõni päev viitsib ära kitkuda". Meie jalad on vahel karvased, oh, who gives a fuck? Kes neid ikka täna silitab?
Homme tuleb äkki Mr. Big, homme äkki avastame, et oleme 30, Manhattanis ja otsime endale paaniliselt meest.
Aga täna olen ma oma voodis, Karlovas. Kell on 2.30 ja ma joon teepotist vett, sest ühest klaasist ei piisa. Mu telefoni ei reosta ükski dick pic, mulle ei kirjuta mõni creep, ma ei kirjuta ise ka kellelegi. Me kõik lihtsalt kulgeme. Ja see on ilus.
Sunday, 7 August 2016
Manni sünnipäev
Tere taas!
Täna on Manni sünnipäev, aga selle pidu toimus eile Peedul. Väga vahva oli, kahju, et ma tööle pidin minema. Olen surmväsinud, sest veetsin eilse öö redditis. Jah, redditis. Moro õpetas. Kuld1, kuld2, kuld3. Õppisin nii mõndagi!
On olnud väga põnev kuu. 11. juulil startisime Saaremaale. Tee peal kuulasime palju head muusikat, Robi tutvus meie sõpruskultuuri eripäradega ja me saime talle palju uut selgeks teha. Saaremaal sõitsime ATV-ga, käisime rabas, Kuressaares, mingis karjääris ujumas, meres ujumas, saunas, pidutsesime niisama, ajasime emmega juttu. Ühel päeval läksin kella 7 paiku magama, sest me jalutasime Moroga ja ajasime juttu. Imeilus hommik oli!
Enne Bulgaariasse sõitu tegin ühe vea ja avastasin, kui vaba mul tõesti olla vaja on. Ma leidsin, et ma ei taha kedagi enda kõrvale seni, kuni temaga koos (loe: suhtes) olles ma ei ole tõesti vaba. Siiamaani pole ma veel kedagi sellist leidnud, kellega koos vaba olla. Tavaliselt on see ikka olnud selline vastik sõltumise tunne. Mul on väga kahju, et see nii on, aga noh, nii see juba on. Sirts ütleb, et ma olen vaba hing. Ei tea, kas "Viimne reliikvia" pani Agnestele südame peale, et nad kõik peavad olema vabad lapsed?
Bulgaarias oli ütlemata vahva! Meie terrass oli võrratu, hinnad olid odavad, korteri asukoht oli super. Pidu käis taevani! Rand oli kena, vesi oli soe ja sini-sini-sinine! Pidevalt oli kas päike või pilves, aga korralikult ei sadanud kordagi.
Peale Bulgaariat käisime emmedega Stockholmis, Rootsi Eval külas. Stockholm oli imeeelineee!! Ma olin sellest nii sisse võetud, et hoia ja keela! Otsustasin sinna järgmine suvi natukeseks elama minna. Eks näis, kas ma seda tegelikult ka teen, aga plaan on hetkel selline :).
Praeguseks kõik!
Axxxxxxxx
Subscribe to:
Posts (Atom)