Mis on olla 18? Ja Tartus? Ja Agnes?
Kell on pool kolm, ma jõudsin just koju. Käisime Agega Vasaras "Seks ja linna" vaatamas - seda, kuidas Carrie oma elus hakkama saab, oma fabulous elus. Me jõime terve pudeli punast veini ära, sõime head ja paremat. Maksime Taxify äpiga oma taksosõidu eest.
Mu juuksed on sassis, kenasti sassis, nagu nad ikka on, mitte liiga pead ligi. Mu näos pole grammigi meiki, mu kulmud on keemiliselt värvitud. Mu küüsi ei kata värvikiht, nad on nagu on, sest ma lihtsalt ei pea seda oluliseks nende eest koguaeg hoolitseda.
Mais keelati EL-is maitsetubakate müük. Vana stashi võib maha müüa, aga rohkem neid ei tule. Me suitsetame, kui tuju on. Kui ei ole, ei suitseta.
Mu kõhul on kerge rasvakiht, ma pole kleenuke nagu naised 2000-ndate alguses, sest ma ei taha & see pole enam moes ka. Nüüd on meie iluideaali kehastus Kim Kardashain, mitte Gwen Stefani. (Granted, mõlemad on ilusad. Ilu on endiselt hinnas, aga see ei tähenda, et pead olema ainult luu ja nahk.)
Tartu linn pole Manhattan. Mina pole 30, me siin suhtleme oma ringkondades, me käime oma kolmes-neljas baaris, me tantsime, oodates beat dropi. Me ei kanna disaneririideid, sest see pole oluline, sest keegi ei taha sellist raha välja käia. Me käime kaltsukates ja me leiame sealt häid asju.
Me võtame vahel Shootersis Cosmopolitani, et tunda, kuidas maitsemeel viib meid lähemale Manhattani virrvarrile. Vahel joome neid niisama ka.
Meie rebaste peole tuleb meisterjaan ja pool kooli on elevil ta parmupillimängust. See on normaalne, lausa ''cool''.
Me joome viieeuroseid punaseid veine, meie joogid pole liialt kallid. Me ei tahagi rohkemat. Me oleme rahul.
Meie kulmud kasvavad puhma, "ah, küll mõni päev viitsib ära kitkuda". Meie jalad on vahel karvased, oh, who gives a fuck? Kes neid ikka täna silitab?
Homme tuleb äkki Mr. Big, homme äkki avastame, et oleme 30, Manhattanis ja otsime endale paaniliselt meest.
Aga täna olen ma oma voodis, Karlovas. Kell on 2.30 ja ma joon teepotist vett, sest ühest klaasist ei piisa. Mu telefoni ei reosta ükski dick pic, mulle ei kirjuta mõni creep, ma ei kirjuta ise ka kellelegi. Me kõik lihtsalt kulgeme. Ja see on ilus.
No comments:
Post a Comment