Thursday, 20 December 2012
Jõulud igal pool
Täna ma tahan rääkida sellest, et üks inimene ei pea olema perfektne. Sulle on lubatud mõned vead siin ja seal, sest et kui sa teeksid kõike perfektselt, poleks sa inimlik. Kõigile tuleb vahel ette see või teine viga, mille nad tegid, aga hey, see on juba tehtud ja minevikku ei saa muuta. Niiet tuleb vaadata HEA külje alt iga situatsioon, sest et nii tundub kõik lillelisem. 'Always look on the briiight sidee of life!' - tõsi jutt.
Okei, nüüd, et see on eest ära öeldud, tahaksin ma rääkida jõuludest. Kas teie arust pole imelik, et eestlastel on ainult üks päev jõulusid? Inglastel on rõõmsalt 3 ja mis sa veel nendest hispaanlastest räägid- puhta 24nast kuni 6nda jaanuarini! Täitsa kreisi! Miks siis on nii, et eestlastel on ainult üks päev? Kas sellepärast, et vanasti polnud aega; tuli kohe jälle tööle tagasi minna? Ma tõesti ei tea. Lihtsalt traditisioonid, I guess. Aga jah, inglastel on:
- 24ndal- Christmas Eve, ehk siis jõululaupäev
- 25ndal- Christmas Day ehk siis jõulupäev, mil nad söövad jõulusööke.
- 26ndal- Boxing Day mil tehakse kingitused lahti.
Täitsa segange värk. Nii palju jõulu. Muidugi tore, aga ... noh, liiga liiale ei saa ka minna.
Hispaania lapsed saavad 6ndal jaanuaril, mis on nendel Kolme Kuninga Päev komme. See käib nii, et korraldatakse suur ja uhke paraad, mis sarnaneb natuke Rio De Janerio samba festivaliga, kus on ka paraad- seal on igasugused .. tegelased, kaasaarvatud need kuulsad kolm kuningat, kes pilluvad komme rahva sekka, kel on kõigil vihmavarjud tagurpidi pandud, et komme püüda. Ma mõtlesin, täna hispaania keele tunnis sellest trallist videot vaadates, et mõtle kui tüütu võib seal seista olla? Mingis nõmedas külmas, vihmavari valmis pea kohal (aga tagurpidi), et saada paar kommi. Ma usun, et see paraad on neile väga tähtis; ega nad muidu seal konutaks.
Aga jeheeey, homme saab kool läbi :)) Ja maailm lõppeb, aga seda ma ei usu. Häid jõulupühi, kooli lõppu, aasta lõppu ja maailma lõppu. Isver kui palju lõppe. Aga see tähendab ainult, et UUUUUHIUUS on tulekul! :)
Muchos loveos :P
Ax xxxx
Monday, 19 November 2012
Banaani-küpsised
Minu sõbranna Soumia arust on kuivatatud banaanid läbi käinud maagilisest masinast, mis muudab need küpsisteks mil on banaani maitse. Noh, nii ikka päris ei ole, aga tänu temale on kuivatatud banaanid nüüd banaaniküpsised.
Banaaniküpsised on üks mu järjekordsetest vaimustustest. Need on lihtsalt nii head, et söö ennast kasvi banaaniks. Õnneks on banaanid väga malbed allergia suhtes, niiet ma võin neid kahe suu poolega vitsutada nii palju, kui süda lustib. Muidugi on see kalori-probleem ka kuskil seal, aga sellele ma eriti ei viitsi mõelda, sest et ma söön neid niikuinii.
Teate kallid inimesed, maailmas on olemas üks superhea raamat, nimega Nälja Mängud (vist on selline nimi eesti keeles..?), Hunger Games inglise keeles. See on JUUBEHEAA. Haaras mind juba 10ndal lehel ja siis oli raske raamatut käest ära panna, kuni läbi said. Õnneks on kaks raamatut veel selles sarjas, niiet mul on lugemist küll ja küll. See, kui kauaks, ei tea, kuna Hunger Games sai mul viie päevaga läbi... ups.
Jesver-susver, praegu on terve hunnik inimesi skypes :O Ei tea kas inimestel tuli elus ajaauk? Neid tuleb vahel kõigil ette. Aga mul viimasel ajal väga mitte- sadamiljon asja teha! :)
Ma pean nüüd hakkama kirjeldama randa ühe eksami jaoks, niiet adios mi amigos!
Ax
xxxx
Wednesday, 7 November 2012
Kiivid
Täna olen ma jälle kodumail. Mul pole selle vastu midagi; väga mõnus on- saan kaua magada, vannitada, niisama molutada. Padjaklubi!
Tavaliselt tulevad meil söögid teisipäeviti, aga kuna mingi kamm oli sees ja teisipäevaks ei saanud tellida, siis emme tellis söögid tänaseks. Ja ohh, kui palju seda on! Uskumattu, et 4 inimest söövad NII PALJU! Täitsa hirmuäratav!
Igatahes, kõige tüütum selle söögitellimise juures on asjade ära paigutamine. Kujutad ette- köögi põrand väikeseid oranže kotikesi täis, kõikide sees sadamiljon asja. Siis sa muidkui paigutad ja paigutad ja paigutad kuni ise oledgi üks paigutus. See on veits nagu klotside ära panemine- kuhu mahud, sinna paned, aga vahel tuleb teisi asjugi liigutada. Aga asjade paigutamine ei ole asi millest ma tahtsin rääkida.
Hoopis kiividest.
Jah, kiividest. Kiivid on superhead, värsked, rohelised ja karvased. Karvad on veits tüütud, aga pole head ilma halvata. Kiivid on vist mu lemmik puuviljad. On need ikka puuviljad? Vist on küll. Jah on. Ma leidsin selle pildi -->
Millest mina aru ei saa, on see, et millepärast on vaja iga jumala kiivi peale panna kleeps? No tõesti! Ma arvan, et kui ostja juba selle firma kiivisid ostis, siis tal pole rohkem reklaami tarvis, vähemalt mitte iga kiivi peal! No tõesti! Kas siis on midagi, mida Euroopa Liit ei kontrolli ka?
Ma usun, et mõnes uhkes failis, mis on Euroopa Liidu seadusi täis on kirjas, et iga puuvilja peale, mis Euroopa Liitu tuuakse/siin kasvatatakse tuleb panna kleeps. Et ikka tarbjad ei unustaks, mis firmaga tegemist on.
Eriti tüütud on need kleepsud siis, kui sa hakkad just kiivit pooleks lõikama ja siis kui hakkad kahte poolt eraldama, ei sa pane tähele, et mingi kleeps kahte lahtilõigatud poolt kinni hoiab. Siis tunned ennast vähe lollina; mis jumala asi seal seda kinni hoiab- AH! Kleeps. Aitäh, farmerid, tõesti! Suur tänu reklaami eest!
Sellest tuli kirjutada. Minu arvamusest kiivikleepsude kohta. Ma tean, et Euroopa Liit on superhea, kõik on BLISS, aga no ma ei tea kas tõesti on vaja kõike reklaamida? Võibolla polegi need kleepsud üldse reklaamimiseks, võib-olla millegi muu tarveks. Kui te teate, andke mulle ka teada, siis oleme targemad!
Teervitaan!
Axx
Tuesday, 6 November 2012
Jeheheey!
Kallid sõbrad, mul on super-duperhead uudised ...
Mu nägu.. on .. VALGE!!! KAS TE SUUDATE SEDA USKUDA?!! SEE ON VALGEE!!! Ei olegi rooosaaa!!! Jeheehehhheheheh :D:D:D:D:D:D Ohhh, ma olen niiiiiii õnnelik!
Eile ma sain endale uued hormoonkreemid, kangemad kui vanad. Siis me möksisime mind eile kokku ja opsasaaa, täna on mu nägu + kael täiesti eba-roosastunud! Jehheeeey! See on NIII vinge :D:D:D
Ma tean, viimasel ajal ma muust ei patragi, aga NÜÜD ma hakkan muust ka rääkima :D! Sest varsti pole enam millestki minu naha teemal enam rääkida! Jessss! Ainult seda, et see on taandunud oma tavalisele värvile tagasii!! Jeheheey!
Kas te näete roosat? Ehh-ei :)) Jehehehe :D
Musid-kallid, pikad paid!
Axxxx
Sunday, 4 November 2012
Jälle siin
Tervitused :)
Ma pole jube ammu kirjutanud, vabandust. Tegemist on olnud. Teate, ma olen hetkel nii õline, nagu... beebi, kes on just sündind. Nii veider tunne :D Ma nimelt just kreemitasin ennast, korralikult. Niiet kiht kreemi kattis nahka. Ja nüüd see kõik imendus sisse, mis on super :)
Jõulud on saabumas. Umbes kuu ja 3 nädala pärast olengi juba Eestis :) Nii lahe :)! Mul tuli ükspäev Eesti igatsus. Sel suvel on mul üldse plaanis võib-olla isegi minna malevasse. Ma kuulsin, et nüüdsel ajal on seal täitsa lahe- vähem tööd kui vanasti ja igasugused lõbustused ka. Aga ma pole veel kindel. Ainult mõtlen.
Mul on ka veel tahtmine igasuguseid asju teha nagu:
-klaverimängu ära õppida
-õppida maalima
-teha muusikat
-kirjutada jutte
-sportida rohkem
-juuksed ära värvida
Viimase saab lihtsalt tehtud, kuna mul on juuksejuured juba ammu välja kasvanud. Öäk. Nüüd ma rõvetsen ka veel siin. Vabandage, rohkem ei tee.
Klaverimäng.. seda saab õppida. Pole üldse võimatu. On ainult vaja klaverit/süntekat ja tahtmist õppida. Õppetahe tuleb, kui on klaver. Siis on selline ind sellel mängida :D Minu oskused lõppevad ca. ''Rongisõit'' lauluga, aga alati saab juurde õppida.
Okei, kahjuks ma pean nüüd minema; kreemitada on jälle vaja -.-
Musid-kallid,
Ax
Saturday, 20 October 2012
See nädal
Naistele on looduslikult kaasa antud selline tore aeg kuus, mil ta hormoonid on täiesti paigast ära. Mõnele raudnaisele see aeg ei tekita mitte midagi muud kui rohkem prügi, aga mina pole üks nendest. Eriti teismeliste jaoks on see aeg väga nõme. Hormoonid on niigi ebatasakaalus ja kui veel mõned paigast ära lähevad, siis algab täielik torm.
Ma hakkasin täna valmistuma üheks eksamiks mis mul esmaspäeval on, koristasin toa ära, võtsin kõik asjad välja, olin täitsa valmis õppimiseks, aga siis kui ma hakkasin õppima, mul oli lihtsalt võimatu keskenduda. Mul tavaliselt pole keskendumisega üldse probleeme, aga seekord tundus isegi lagi huvitavam kui see tavaliselt on. Ülinõme. Igatahes, mu tohutu kordamine lõppes kraabitud õla, punase kaela ja masekaga umbes 20 minutit pärast õppimise alustamist. (kraabitud õlg sügamisest, punane kael närvidest ja masekas .. eksamist.. ja päevadest)
Eriti haige oli selline juhus, kui ma järjekordselt üritasin korrata, ma hakkasin lampi nutma. Issand kui haige see oli. Lihtsalt täiesti suvaliselt tulid pisarad silma ja nutt peale. Täiesti uskumattu. Ma ei tea, kuidas emme mind välja kannatab. Ma ise ka ei kannata. Oehhh, millal see kuradi pubekas ära läheb? Juba ootan pikkisilmi.
Aga et lõpetada blog rõõmsalt, siin on pilt kodutöösid-söövast koerast :P
PS. Mul on teda vaja.
Sunday, 14 October 2012
Mee Allergia
Teie ees on peagi eetris Agnes Roosanägu uudistega
Tere. *uudistesaate muusika algab*
Põhiuudised tänases saates:
-Mee allergia Agnesel
Alustame esime põhiuudisega (ja ainukesega) milleks on- Mee allergia
Eile õhtul kella kaheksa ajal sai selgeks Agnesele, et tal on mee allergia. Uudistesaatega on live Agnes, oma toast (Chicago prillide tagant)
PS. Mu nahk tundub täitsa kena selles videos, aga selle põhjuseks on mu kohutavalt halva kvaliteediga arvuti kaamera.. Aga ikkagi, täitsa tipp-topp!
PPS. Kui te ei saa kommentaare kirjutada ja kui te tahaksite midagi tänaste uudiste kohta öelda, siis saatke kiri mulle aadressil: agnes.unt@gmail.com
Monday, 8 October 2012
BBC Radio 1 Teen Choice Awards
Pühapäeval ma käisin Ella, Lily ja Jasminega BBC Radio 1 Teen Choice Awardsideeel!! Jeheee! Nii laheee oli!
BBC Radio 1 Teen Choice Awards, on jube pikk nimi ja seda on tüütu kirjutada, lugeda ja üldse aru saada, niiet ma seletan ära, mis see sihuke asi üldse on. BBC Radio 1 Teen Choice Awards on selline üritus, kus jagatakse auhindasid lauljatele, näitlejatele, tublidele teismelistele ja muudele kuulsustele. See on nagu Grammys või BRIT Awards, ainult teismeliste-teemaline.
One Direction (teismeliste tüdrukute armastus, umbes nagu The Beatles, ainult 'mitte nii ägedad', nagu paljud arvavad) esines seal kolme lauluga ja nad imekombel võitsid ka kõik kolm muusika-teemalist auhinda, mida oli arvata, mis järgnes sellest, et kui nad järjekordselt lavale sattusid, et oma järjekordset auhinda kätte saada, terve saal täis 10,000 inimest läks pööraseks! 14-17 aastased plikad kilkasid täiest kõrist, huilgasid ja hüppasid, et põrand kõikus. Täitsa pöörane möll oli seal!
Ei Lily ega mina pole kumbki 'Directioner', ehk siis nende 'raju fänn', niiet meie arvates oli vaatepilt täitsa.. vaatamist väärt :) Aga huilgasime ka kaasa, sest et nii oli lõbusam :)
One Direction ei olnud muidugi ainuke bänd kes seal esines ja auhindasid sai, ei. Seal oli ka Fun. (ameerika bänd), Taylor Swift, kes laulis mu lemmik laulu ja ta oli üldse jube lahe, Ne-Yo... ja paljud teised. Ma ei hakka kõiki siin ette lugema, igav hakkaks.
Igatahes, oli ülivinge! Kahjuks Ella kamandas meid tema poole kell 9.45 hommikul, mis ei olnud eriti meeldiv.. Eriti nõme oli see, et kui me Wembley Arenasse kell 12 jõudsime, teatas Ella, et meil on veel 2 tundi aega, enne kui kontsert algab. No ma ei tea kust planeedilt ta pärit on. Ma oleks võinud ju magada, samal ajal kui me passisime seal saalis süües kommi. Üli tüütu. Ma armastan magada. Aga probleem on selles, et õhtul ma leian igasuguseid muid asju teha, selle asemel, et magama minna. Ma iga hommik kahetsen oma otsust, aga hey, vähemalt sai asju teha :P
Okei, mu väike rubriik on täidetud, niiet tiddly-taa ja ma teen oma inglise keele kirjandit edasi!
Ax
xoxoxoxo
Wednesday, 3 October 2012
Laste Päev
Täna on mul hea tuju. Niisama, lihtsalt tuli, lambist. Mulle tundub, et kui mul on see pats, mis pildil (aga sada korda rohkem sassis) siis on mul hea tuju. Ptüi, ptüi, ptüi ja kolm koputust vastu puud.
Kuna ma olen väikeste 7ndate, eesti mõttes 5 klassi, mentor (nagu abistaja), siis oli mul täna kohustus ohverdada oma lõuna ja minna neile seltsiks. Igal esmaspäeval ja kolmapäeval toimub selline kokkusaamine, kus kõik seitsmendad saavad joonistada, mängida, ajada juttu jne. Mentoritele on määratud päevad millal nad peavad seal olema, aga peale minu olid kõik unustanud.. Piinlik. Igatahes, alguses oli seal ainult üks tüdruk, Fransesca, kes tundus mulle natuke .. eriline. Ta nagu ei rääkinud eriti hästi, susistas ja oli kuidagi loid. Kui ma näiteks temaga trips traps trulli mängisin, siis ta suvakalt äkkitsi kustutas meie mängu ära, kuna.. ma ei tea. Niisama. Natuke kohkuma pani, aga eh, ta on lihtsalt laps. Mul oli täitsa tore, me mängisime trips traps trulli ja siis hiljem tulid teised lapsed ka; mulle tundub, et seal on päris lõbus neil. Kui ma oleks seitsmendas, siis läheks ka!
Ja siis!! Hispaania keele tunnis (igav ja veniv nagu see kolmapäeviti on) õpetaja pani mu kõrvale ühe poisi, kes (ma olen tähele pannud) ikka nagu.. ehm.. vaatab või nii vahel :P eheheeh :P Ma mulasin nats temaga ja ta tundub päris tore :) Ehehehhehehe :P
Okei, ma hakkan nüüd pannkooke sööma. ;P
Ax xxx
Sunday, 30 September 2012
Oh bloody hell
Oh maan. Emme ostis just ribisid... Aaaahh! Mu taimetoitlus kõigub juuksekarva otsas. Need ribid on juuuube head, Tesco kindlasti-eeesid-täis-marinaadis ribid..

Emme vahel ei viitsi süüa teha, millest ma saan täitsa aru. Ega ta siis mõni pere kokk pole. Niiet vahel on meil sellised poesöögi päevad (kord kuu jooksul, umbes), millal igaüks ostab endale poest mida hing ihaldab. Vahel ma söön Innocenti (firma, kes teeb ainult orgaanilisi ja häid jooke/sööke) poolt tehtud india sööki, vahel midagi muud. Innocent teeb muide smuutisid ja muud sihukest ka.
Ma mõtlesin, et kui need free range on, siis ma võin ju kahh. Free range meat või orgaaniline on liha loomadelt, kes on saanud rõõmsasti aasal ringi kepselda, joosta nii palju, kui süda lustib ja elada toredat elu. Kahjuks ma kahtlen selles, kas Tesco sealiha ribid on orgaanilised... Ma ei usu. Vaadates millised meeldivad roosa glasuuri ja valgete junnikestega pontsikuid nende poes müüakse (pilt allpool), ma ei taha eriti uskuda, et nende ribid väga orgaanilised on.
Tesco on Eesti mõttes nagu .. Maxima ja Säästuka poolt ristatud toidupood. Ainuke imelik vahe on see, et neil on oma telefoni võrgustik... mis on veits imelik.
Igatahes, ma neid ribisid siis ei söö. Mul väga tohutut isu ei olegi, liha järele. Aga väss on küll peal. Ei tea, kas see on mu anit-lihast tulenev... I wonder. Okei, ma õpin nüüd edasi. Hetkel on mul käsil geo ja ma pean otsima informatisiooni Niger.. uhhh. Ma ei tea, mis see eesti keeles on ja kuidas seda damn sõna käänata. Kui ma kirjutaksin Nigeria siis oleks see hoopis teine riik... Ohh maan. Tagasi geo juurde.
Tsauki-pauki!
Friday, 28 September 2012
Huuhh. Tehtud!
Arsti-päev
Ma just jõudsin koju, käisin arsti juures. Mulle tehti vereproov!! Jeeeee! Ma ei mäleta, millal viimane kord minult verd võeti, niiet ma õieti ei mäletanud kuidas see kõik käib. Ma jõudsin sinna, no clue whatsoever kuidas see käib. Rahulik ja veits segaduses. Arst rõõmsalt komplimenteeris seda, kuias ma nii rahulik olen :P Oh stop it you :P Igatahes, kui ma seda nõmedad süstalt nägin... Tekkis väike ärevus. Ma ei hakka luiskama, natuke ebameeldiv oli küll. Õnneks ma ei näinud, kuidas veri sellese topsikesse vajub, niiet see oli rahustav. Ma ei tea, miks mõned mingi minestavad. Okei, ebameeldiv on jah mõelda, et veri su veenist välja voolab, aga see on lihtsalt üks asi, mida lihtsalt peab tegema, kui sa tahad rõõmsalt ilma ekseemita elada.
Sellegipoolest on mul ülim hea meel, et see tehtud on! Yeeeha! Järgmine reede saan vastused, mis asju ma kannatan ja mida mitte ja siis on happy days!
Emme läks hambaarsti juurde täna, kuna talle tundus, et tal kukkus plomm suust ära. Õnnetus küll. Ta läks umbes 20 minutit tagasi, niiet ma ei teagi, kuidas tal hetkel läheb. Eks vaatame :)
Ma pean nüüd tagasi kooli minema. Väike blogijutt selle vahele pole ju ka paha :) Igatahes, mul on hea meel, et see tehtud on! Jeehee :P
Nüüd panen mundri selga ja kepslen kooli!
Tsauki-pauki!
Tsauki-pauki!
Monday, 24 September 2012
Random Monday Vlog
Tervitaaan!
Ax
Sunday, 16 September 2012
Täiesti suvaline jutt eimillestki täpsest
Nagu mõned teist teavad, on mul nahaga vahel probleeme. Need probleemid tulevead jumal teab millest, aga pidevalt on mingi punn siin, siis on laik seal ja ära äestatud nahk seal, mis on päris tüütu.
Mul on nimelt selline tüütu naha-probleem nagu ekseem, mis on minu juhul väga kuiv ja sensitiivne nahk. Mul on see alati olnud, aga viimase aasta jooksul on see eriti välja löönud.
Alguses, umbes oktoobris eelmisel aastal läks mu nahk laiguliseks ja hakkas hullult sügelema. Arstid pakkusid muidugi hormoonkreeme, mis aitasid natuke aega, aga siis selle mõju kadus ja oli uut lahendust vaja. Mu kael oli kraabitud, jalad laigulised ja karju või appi, aga midagi ei osanud teha.
Seda kõike, kuni ma sattusin emmega Dr. Jackmani juurde. Meil oli jälle see sama probleem, mis enne - kuradi punane nahk, sügelemine jne. Dr. Jackman on mees, umbes oma 50ndates. Tal on tuhm-pruunid silmad, hallikarva juuksed ja murelik pilk. Ta on selline vähe ähmis inimene, kes sõidab rattaga tööle, tossud jalas, seljakott seljas ja seal sees vahetuskingad ja mõned raamatud. Dr. Jackman tundus nii mures mu naha pärast ja otsustas mu saata dermatoloogi juurde, mida me emmega olime juba ammu, ammu soovinud.
Ühel ilusal mai päikesepaistelisel pärastlõunal ma sättisingi sammud mu dermatoloogi juurde. See arst oli, ma pakun, india päritolust, väsinud olemisega jäik inimene. Minu arust tema töö absoluutselt talle ei sobi. Ta peaks olema hoopis mõni kinnisvara müüa, kes moosib inimesi, mitte selline, kes peab aitama inimesi oma nõmedast nahast jagu saama. Mulle tundus, et ta nagu vihkaks iga patsienti, kes ta kabinetti sisse astub, otsekui patsient kulutaks ta väärtuslikku aega.
Seda sama käitumist kasutas ta ka minuga. Õnneks, pärast paari minutit ta sulas justkui üles, olles lahke ja heatahtlik. Võibolla oli ta enne endale kohvi sülle valanud. Äkki oli tal lihtsalt halb uni öösel, mine sa tea. Igatahes, ta andis mulle huvitavat kreemi, mis koosneb põhiliselt parafiinist. See pidi olema suhteliselt uus meditsiin, mis on hea neile, kellele hormoonkreemid ei aita.
Ja see kreem tegi imet. Ohh, ta tegi. Nädalaga olid mu laigud pühitud! Viuhh! Kadunud! See oli IMELINE! Täitsa pael!
Väike miinus selle kreemi juures on, et sa pead olema hääästi järjekindel.. mida mina väga pole. Aga natuke ähvardamist, et nahk läheb jälle koledaks ja ma juba olengi uuesti tubli :)
Suvel, kui ma Eestis olin, siis tekkis nagu selline tunne, et kuna mul on puhkus, siis võib ju nats viilida ja täna mitte kreemitada.. Oh, homme pole aega! Oi kurat, jälle olen laike täis.. Niiet järjekindlust on mul vaja veel õppida. Aga küll ma õpin.
Aga kui juhtub nii, et ma kratsin ennast liiga palju, siis .. ohh, siis on jama. OK, kratsimine on üli hea. Aga pärast on ju valus. Ja vaod jäävad järele, mis on ka suhteliselt nõme. Eriti vastik on, kui ma lähen nii uljaks, et kratsin ennast puhta puruks, siis läheb pisik sisse ja ongi põletik sees. Siis on kas antibiotsi vaja või eestirahva meetodeid, nagu keedetud sibulajunn jalaküljes, ( mis minul tekitas tohutu punase laigu jala peale.. ma usun, et mõndadele see meetod sobib, aga mulle küll mitte ) kompress või näiteks teeleht. Alguses olin ma suhteliselt skeptiline selle kogu.. looduslike meetodite aga kui Sirts, mu kallis kõiketeadev vanaema suutis mu ära veenda, siis ma nägin, et teeleht mädapunni peal TÕESTI aitas! Täitsa imelik. Vanarahvas ikka teab, mida häda korral teha.
Aga õnneks on meil suguvõsas mõned Hiina meditsiini valdavad inimesed, kes oskavad nii üht kui teist su kohta öelda. Ma olen täitsa kindel, et need nõelad aitasid! Aitäh!
Kui päris aus olla, siis ma ei tea, mis selle jutu moraal on. Äkki ei olegi. Võibolla on. Ei tea. Ma pole üldse kindel, miks ma selle kokku kirjutasin. Eks ma vist kirjutan sellest, mis mul hetkel peas keerleb. Igatahes, loodan, et masekas algus teid ennast masekasse ei paisanud. Kui paiskas, siis minge ja vaatake mõnda head filmi, see alati aitab. Minu puhul vähemalt :)
Tervitaan!
Mul on nimelt selline tüütu naha-probleem nagu ekseem, mis on minu juhul väga kuiv ja sensitiivne nahk. Mul on see alati olnud, aga viimase aasta jooksul on see eriti välja löönud.
Alguses, umbes oktoobris eelmisel aastal läks mu nahk laiguliseks ja hakkas hullult sügelema. Arstid pakkusid muidugi hormoonkreeme, mis aitasid natuke aega, aga siis selle mõju kadus ja oli uut lahendust vaja. Mu kael oli kraabitud, jalad laigulised ja karju või appi, aga midagi ei osanud teha.
Seda kõike, kuni ma sattusin emmega Dr. Jackmani juurde. Meil oli jälle see sama probleem, mis enne - kuradi punane nahk, sügelemine jne. Dr. Jackman on mees, umbes oma 50ndates. Tal on tuhm-pruunid silmad, hallikarva juuksed ja murelik pilk. Ta on selline vähe ähmis inimene, kes sõidab rattaga tööle, tossud jalas, seljakott seljas ja seal sees vahetuskingad ja mõned raamatud. Dr. Jackman tundus nii mures mu naha pärast ja otsustas mu saata dermatoloogi juurde, mida me emmega olime juba ammu, ammu soovinud.
Ühel ilusal mai päikesepaistelisel pärastlõunal ma sättisingi sammud mu dermatoloogi juurde. See arst oli, ma pakun, india päritolust, väsinud olemisega jäik inimene. Minu arust tema töö absoluutselt talle ei sobi. Ta peaks olema hoopis mõni kinnisvara müüa, kes moosib inimesi, mitte selline, kes peab aitama inimesi oma nõmedast nahast jagu saama. Mulle tundus, et ta nagu vihkaks iga patsienti, kes ta kabinetti sisse astub, otsekui patsient kulutaks ta väärtuslikku aega.
Seda sama käitumist kasutas ta ka minuga. Õnneks, pärast paari minutit ta sulas justkui üles, olles lahke ja heatahtlik. Võibolla oli ta enne endale kohvi sülle valanud. Äkki oli tal lihtsalt halb uni öösel, mine sa tea. Igatahes, ta andis mulle huvitavat kreemi, mis koosneb põhiliselt parafiinist. See pidi olema suhteliselt uus meditsiin, mis on hea neile, kellele hormoonkreemid ei aita.
Ja see kreem tegi imet. Ohh, ta tegi. Nädalaga olid mu laigud pühitud! Viuhh! Kadunud! See oli IMELINE! Täitsa pael!
Väike miinus selle kreemi juures on, et sa pead olema hääästi järjekindel.. mida mina väga pole. Aga natuke ähvardamist, et nahk läheb jälle koledaks ja ma juba olengi uuesti tubli :)
Suvel, kui ma Eestis olin, siis tekkis nagu selline tunne, et kuna mul on puhkus, siis võib ju nats viilida ja täna mitte kreemitada.. Oh, homme pole aega! Oi kurat, jälle olen laike täis.. Niiet järjekindlust on mul vaja veel õppida. Aga küll ma õpin.
Aga kui juhtub nii, et ma kratsin ennast liiga palju, siis .. ohh, siis on jama. OK, kratsimine on üli hea. Aga pärast on ju valus. Ja vaod jäävad järele, mis on ka suhteliselt nõme. Eriti vastik on, kui ma lähen nii uljaks, et kratsin ennast puhta puruks, siis läheb pisik sisse ja ongi põletik sees. Siis on kas antibiotsi vaja või eestirahva meetodeid, nagu keedetud sibulajunn jalaküljes, ( mis minul tekitas tohutu punase laigu jala peale.. ma usun, et mõndadele see meetod sobib, aga mulle küll mitte ) kompress või näiteks teeleht. Alguses olin ma suhteliselt skeptiline selle kogu.. looduslike meetodite aga kui Sirts, mu kallis kõiketeadev vanaema suutis mu ära veenda, siis ma nägin, et teeleht mädapunni peal TÕESTI aitas! Täitsa imelik. Vanarahvas ikka teab, mida häda korral teha.
Aga õnneks on meil suguvõsas mõned Hiina meditsiini valdavad inimesed, kes oskavad nii üht kui teist su kohta öelda. Ma olen täitsa kindel, et need nõelad aitasid! Aitäh!
Kui päris aus olla, siis ma ei tea, mis selle jutu moraal on. Äkki ei olegi. Võibolla on. Ei tea. Ma pole üldse kindel, miks ma selle kokku kirjutasin. Eks ma vist kirjutan sellest, mis mul hetkel peas keerleb. Igatahes, loodan, et masekas algus teid ennast masekasse ei paisanud. Kui paiskas, siis minge ja vaatake mõnda head filmi, see alati aitab. Minu puhul vähemalt :)
Tervitaan!
Friday, 7 September 2012
Esimene Nädal
Tervitused!
Täna oli mul esimene GCSE kunsti tund. GCSE on selline asi nagu General Certificate of Secondary Education, ma ei hakka seda laialt ja pikalt lahti seletama; see on lihtsalt nagu tavaline kunsti tund, aga nagu kõrgemal levelil. Nagu sa oleksid lõpetanud kolmanda leveli oma mängus ja sukeldunud neljandasse.
Igatahes, mul oli täna selle aine esimene tund. Mu õpetaja on Ms. Jennings, kes on tõsine kunstihing. Ta on umbes oma kesk-50ndates, vist keskea kriisis, mis väljenub sellest, et ta hakkas eelmisel kooliaastal, mu sõbranna kunsti tunnis nutma, kuna klass ei jäänud tasa. Jah, ma usun, et see nõmedus võib närvi ajada küll, aga noh.. Kas on tarvis terve klassi ees pillima kukkuda? Minu arust küll pole. Mine siis näiteks vetsu korra. Aga ära siis terve klassi ees pisaraid vala. Võib-olla on see mingi tema salanipp, et kui klass kuidagi vait ei jää, siis ta kukub pillima, jonnib nagu kolmeaastane ja trambib jalgu. Aga mine sa tea, ehk olid tal probleemid oma eraelus, kunagi ei või teada.
Selles tunnis andis Ms. Jennings meile massiivsed, A3 suuruses nii-öelda 'vihikud', mis ei mahu kellelgi kotti peale minu, kuna mul on see aasta tohutu suur kott. Ella, mu sõbranna küsis, et ega sa ometi spordikotti kogematta ei ostnud. Ma naersin, aga enda arvates ma spordikotti ei ostnud. Minu arust oleks liblikalise spordikotiga ringi patseerimine suht veider. Spordikott on tavaliselt selline kole, must, äestatud ja higine, mitte liblikaline.
Muide, ma soetasin endale täna koolist kunstipaki, mis koosneb vildikatest, pliiatsitest, õlipastellidest ja vesivärvidest. Ma olen juba kõik asjad ära proovinud. Mulle eriti meeldisid need vesivärvid; ma mökerdasin nendega vist lausa oma tubli kaks tundi.
IT. IT. Jee. Minu lemmik!
Minu koolis sa PEAD tegema GCSE IT-d, mis on kindlasti su tulevikule ülihea; need suured tööandjad vaatavad su CVd, noogutavad pead, ahhetavad ja ohhetavad, et ''Oohoo, tal on ju ITs GCSE! Kindlasti võtame ta tööle!'' Aga minu arust on see aine üliigav. No tõesti, mind absull ei koti mingid input & output jullad, mis arvuti küljes tolgendavad. Mr Cosgrave (mu õpetaja, kes on šotlane) on võtnud pähe, et kuna ma natuke mulasin samal ajal kui tema luges välja rodu sõnasid ja nende definitsioone, siis tuleb mind hullult karistada küsimuste küsimusega ja kurjade pilkudega. Jeehaa. Ebameeldiv. Õnneks ta andestas mulle pisut, kui ma lasin tal kontrollida ühte oma küsimustest, mis oli õige.
Okei, ma lähen magama. Kell on päris palju ja väsitav esimene nädal on juba selja taga. Homme tuleb külla Robi parim sõber Seth oma perega meile grilliõhtule. Vaatame, kuidas see siis välja kukub :)
Tervitustega,
Ax
Tuesday, 4 September 2012
Year 10
No tere seal :)
Ma mõtlesin, et kirjutan oma elust-olust siin Inglisemaal.
Täna algas mul kool. Whopee. Year 10. Kõlab uhkelt.. Õpetajad torgivad hargiga, et TEE TÖÖD VÕI KUKUD LÄBI! ÄRA KANNA MEIKI! KUI KÄEVÕRU NÄEN- PAHANDUS MISSUGUNE! JA SEE SEELIK- LIIGA LÜHIKE! OLGU OLLA! KOHE PÕLVENI!
Oeh, see tüütu jama algab jälle. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas käevõrud või meik muudavad su õppeedukust. Nende asjade vahel pole ju mingisugust ühist. Näts, sama moodi. Mida see teeb? Äkki kellegi on halb hingeõhk ja sellepärast ei ole tal sõpru. Kui ta näriks nätsu, siis äkki oleks? Kool ise veel räägib, et tahab kõiki õnnelikuks teha. Pteh..
Okei, võib-olla LIIGA palju meiki on ka halb- kui sa oled nagu kook ei pruugi sa välja näha selle paksu laineri, jumestuskreemi/peitepulga & ripsmedušši alt. Noh, näiteks need pisut.. ehm.. litsakad tüdrukud (edaspidi lumivalgekesed) Nad on oma näod nii valgeks võõbanud, nagu minestaks kohe ära. Isegi need, kes on mulatid. Ma ei saa aru, miks nad ei võiks valida jumestuskreemi vastavalt nende enda nahale, mitte oma lumivalge sõbranna.
Ega need lumivalgekesed ilusad tegelikult pole. Neil pole mingeid huvisid, peale joomise & seksi, mida näitab ka nende seelik, mis on nii lühike, et kui ta kummardab.. Nad ei saa kummaradada, ütleme seda. Kui neil kästakse meik maha võtta, on nad ikka, noh, teistsugused. Aga pulksirged juuksed peavad neil kõigil olema, VÕI MUIDU...
Mu uus klasssijuhataja, Mr Caraher (kes on iirlane) ütles täna, et ''Tüdrukud, hoidke seelikuid allpool seda litsi-joont, teeme nii?'' Pani mind nii naerma :) Mul on hea meel, et mul uus klassijuhataja on.
Ta küsis meie käest täna, mida me tahaksime nädala päevadel registratsioonis teha. Üks nendest lumivalgekestest otsustas karjuda välja ''SHOW AND TELL!''...
Show and Tell on selline asi, et sa võtad midagi huvitavat kodust kaasa ja siis seisad klassi ees ja räägid sellest natuke aega. Seda tehakse tavaliselt 4-6 aastastega, mitte 15...
Ma ei mäleta täpselt, kas me hakkamegi seda tegema või ei. Ta võttis seda väga tõsiselt, kuna keegi teine eriti ei viitsinud ühineda selle väikse klassi-jutuajamisega. Ei, mul tuli meelde, et me hoopis peame rääkima reedel (oli vist) 'Thought of the Week', ehk siis 'Nädala mõte'. Kui tore. Ma juba kujutan ennast seal klassi ees ette, näost punane nagu peet, üritades mingit lolli mõtet pähe ajada. Not gonna happen, buddy.
No ma ei tea.. Nats nõme.
Okeei, ma lähen treeninglaagrisse. Tegelt rohkem nagu... täiskasvanute-spordiväljak.. Nagu see Tamme Staadionil, Tartus. Sarnane :)
Tsauki-paukiii :)) xxx
Ma mõtlesin, et kirjutan oma elust-olust siin Inglisemaal.
Täna algas mul kool. Whopee. Year 10. Kõlab uhkelt.. Õpetajad torgivad hargiga, et TEE TÖÖD VÕI KUKUD LÄBI! ÄRA KANNA MEIKI! KUI KÄEVÕRU NÄEN- PAHANDUS MISSUGUNE! JA SEE SEELIK- LIIGA LÜHIKE! OLGU OLLA! KOHE PÕLVENI!
Oeh, see tüütu jama algab jälle. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas käevõrud või meik muudavad su õppeedukust. Nende asjade vahel pole ju mingisugust ühist. Näts, sama moodi. Mida see teeb? Äkki kellegi on halb hingeõhk ja sellepärast ei ole tal sõpru. Kui ta näriks nätsu, siis äkki oleks? Kool ise veel räägib, et tahab kõiki õnnelikuks teha. Pteh..
Okei, võib-olla LIIGA palju meiki on ka halb- kui sa oled nagu kook ei pruugi sa välja näha selle paksu laineri, jumestuskreemi/peitepulga & ripsmedušši alt. Noh, näiteks need pisut.. ehm.. litsakad tüdrukud (edaspidi lumivalgekesed) Nad on oma näod nii valgeks võõbanud, nagu minestaks kohe ära. Isegi need, kes on mulatid. Ma ei saa aru, miks nad ei võiks valida jumestuskreemi vastavalt nende enda nahale, mitte oma lumivalge sõbranna.
Ega need lumivalgekesed ilusad tegelikult pole. Neil pole mingeid huvisid, peale joomise & seksi, mida näitab ka nende seelik, mis on nii lühike, et kui ta kummardab.. Nad ei saa kummaradada, ütleme seda. Kui neil kästakse meik maha võtta, on nad ikka, noh, teistsugused. Aga pulksirged juuksed peavad neil kõigil olema, VÕI MUIDU...
Mu uus klasssijuhataja, Mr Caraher (kes on iirlane) ütles täna, et ''Tüdrukud, hoidke seelikuid allpool seda litsi-joont, teeme nii?'' Pani mind nii naerma :) Mul on hea meel, et mul uus klassijuhataja on.
Ta küsis meie käest täna, mida me tahaksime nädala päevadel registratsioonis teha. Üks nendest lumivalgekestest otsustas karjuda välja ''SHOW AND TELL!''...
Show and Tell on selline asi, et sa võtad midagi huvitavat kodust kaasa ja siis seisad klassi ees ja räägid sellest natuke aega. Seda tehakse tavaliselt 4-6 aastastega, mitte 15...
Ma ei mäleta täpselt, kas me hakkamegi seda tegema või ei. Ta võttis seda väga tõsiselt, kuna keegi teine eriti ei viitsinud ühineda selle väikse klassi-jutuajamisega. Ei, mul tuli meelde, et me hoopis peame rääkima reedel (oli vist) 'Thought of the Week', ehk siis 'Nädala mõte'. Kui tore. Ma juba kujutan ennast seal klassi ees ette, näost punane nagu peet, üritades mingit lolli mõtet pähe ajada. Not gonna happen, buddy.
No ma ei tea.. Nats nõme.
Okeei, ma lähen treeninglaagrisse. Tegelt rohkem nagu... täiskasvanute-spordiväljak.. Nagu see Tamme Staadionil, Tartus. Sarnane :)
Tsauki-paukiii :)) xxx
Friday, 24 August 2012
Lotte
Terekest kah!
Oeh, mul läks ausalt öeldes meelest ära, et mul blogi on. Olen ikka super-blogija küll. Mu ema ja isegi tädi on mõlemad suured blogijad; mina vist nende geeni ei pärinud.
Kusjuures, ma saabusin just paar tundi tagasi koju. Eesti suvi oli lahe :) Ma ei teinud nii palju kunsti kui ma endale lubasin, aga noh, nats ikka. Söetükiga kritseldasin nats. Järgmine päev oli mu nahk suht punane ja krobeline, aga lahedad pildid tulid välja küll, esimese korra kohta. Pealegi, ma ei ole tohutu boheemlasest-kunstnik. Okei, võibolla vahel mõned mental breakdownid lipsavad mu igapäevaellu ja vahel ma leian mõne banaanikoore kuskilt toa nurgast, aga see ei tähenda, et ma olen nüüd mingi tohutu kunsti-hing. Ma ei tea, kes tegelt üldse sellist inimest kunstihingeks peaks. Rohkem räpaseks, kui aus olla. No ma ei tea. Inimesed tänapäeval, mis teil õige arus on?
Eestis on ikka igasugust ilma näha, täitsa pael. Sajab, siis on mingi veider udu-vihm, siis paistab päike ja siis on mingi värk selle kõige vahepeal. Aga sellegipoolest on tore seal olla- suguvõsa & sõprade seltis on alati tore aega veeta :) Suured tänud mu vanaemale & vanaisale, kes minu sealoleku ära kannatasid :) Mõned nahaprobleemid olid, aga muidu oli minuarust päris tore :)
Mu väike vend kamandas kõik Lottet vaatama; ma ei viitsi vist minna. Sada korda juba seda kedratud. See on küll hästi lahe film, ma üldse ei vaidle. Ma mäletan, kui ma olin mingi junsu, umbes 8 aastane ja ei jõudnud ära oodata, millal uus Lotte film välja tuleb. Noh, nüüd on see väljas. On olnud juba mingi aasta aega vist. Nagu näha on, ma ei ole enam selle filmi sarja nii suur fänn.
''Proua Helmi leiutis aga tõestab, et siga ON kotkas,'' nii armas :) Paneb alati muhelema. Aga okei, ma ikka lähen ka vaatama :P Söön oma sõnu. Tegelt ei söö, ma ei lubanud midagi. Okidoki, tsaukipauki!
Ax
Oeh, mul läks ausalt öeldes meelest ära, et mul blogi on. Olen ikka super-blogija küll. Mu ema ja isegi tädi on mõlemad suured blogijad; mina vist nende geeni ei pärinud.
Kusjuures, ma saabusin just paar tundi tagasi koju. Eesti suvi oli lahe :) Ma ei teinud nii palju kunsti kui ma endale lubasin, aga noh, nats ikka. Söetükiga kritseldasin nats. Järgmine päev oli mu nahk suht punane ja krobeline, aga lahedad pildid tulid välja küll, esimese korra kohta. Pealegi, ma ei ole tohutu boheemlasest-kunstnik. Okei, võibolla vahel mõned mental breakdownid lipsavad mu igapäevaellu ja vahel ma leian mõne banaanikoore kuskilt toa nurgast, aga see ei tähenda, et ma olen nüüd mingi tohutu kunsti-hing. Ma ei tea, kes tegelt üldse sellist inimest kunstihingeks peaks. Rohkem räpaseks, kui aus olla. No ma ei tea. Inimesed tänapäeval, mis teil õige arus on?
Eestis on ikka igasugust ilma näha, täitsa pael. Sajab, siis on mingi veider udu-vihm, siis paistab päike ja siis on mingi värk selle kõige vahepeal. Aga sellegipoolest on tore seal olla- suguvõsa & sõprade seltis on alati tore aega veeta :) Suured tänud mu vanaemale & vanaisale, kes minu sealoleku ära kannatasid :) Mõned nahaprobleemid olid, aga muidu oli minuarust päris tore :)
Mu väike vend kamandas kõik Lottet vaatama; ma ei viitsi vist minna. Sada korda juba seda kedratud. See on küll hästi lahe film, ma üldse ei vaidle. Ma mäletan, kui ma olin mingi junsu, umbes 8 aastane ja ei jõudnud ära oodata, millal uus Lotte film välja tuleb. Noh, nüüd on see väljas. On olnud juba mingi aasta aega vist. Nagu näha on, ma ei ole enam selle filmi sarja nii suur fänn.
''Proua Helmi leiutis aga tõestab, et siga ON kotkas,'' nii armas :) Paneb alati muhelema. Aga okei, ma ikka lähen ka vaatama :P Söön oma sõnu. Tegelt ei söö, ma ei lubanud midagi. Okidoki, tsaukipauki!
Ax
Saturday, 19 May 2012
Hei :)
Agnes siin jälle. Ma pole ammu kirjutanud, aga ega ma eriti järgekindel polegi :).
Ma olen praegu kodus, telku ees. Siin on üks kanal, kus on alati mingid lennujaama filmid. Vähemalt iga kord, kui mina selle peale sattun.
Nagu iga laupäev, ma läksin trenni. Tavaliselt on trenn kell 2.30 Kingston Arenas ja sessioon kestab 2 tundi. Täna ma läksin vara kohale (ma jään peaagu alati hiljaks), lausa pool tundi varem. Vahetasin riided ära, ootasin riietusruumis, mängisin telefonis ja kui kedagi kohale ei ilmunud, ma läksin trenni saali. Sisse vaadates nägin ma ridades laude ja toole, kõik ilusti reas :) Appi, see ajas mind lausa naerma. Ma kõllasin oma sõbrannale, Lucyle ja tema teatas, et see trenn oli kell 10.30! Ohh, see ajas mind naljakalt närvi :) Mis mul siis muud teha oli- panin riidesse ja sõitsin koju :)
Kuna täna toimub tohutu tähtis mäng Saksamaal, Munichis, kus Chelsea mängib Saksamaa vastu, siis oli buss täis elevuses 40ndates mehi, kõik teel pubisse. Muidugi ei olnud mehed ainukesed elevuses jalka fännid, ei. Kaks vanemas eas naist, ca 70 aastased, istusid rõõmsalt bussis, suured poekotid käes ja arutasid, et ei tea, kas Chelsea võidab või ei. See pani muigama :) Armsad vanad tädid :)
Mulle tundub, et terve Inglismaa on suures elevuses. Kõik Richmondi pubid on täna pungil. Igatahes, hoiame pöialt :)!
Tervitan!
Ax
Agnes siin jälle. Ma pole ammu kirjutanud, aga ega ma eriti järgekindel polegi :).
Ma olen praegu kodus, telku ees. Siin on üks kanal, kus on alati mingid lennujaama filmid. Vähemalt iga kord, kui mina selle peale sattun.
Nagu iga laupäev, ma läksin trenni. Tavaliselt on trenn kell 2.30 Kingston Arenas ja sessioon kestab 2 tundi. Täna ma läksin vara kohale (ma jään peaagu alati hiljaks), lausa pool tundi varem. Vahetasin riided ära, ootasin riietusruumis, mängisin telefonis ja kui kedagi kohale ei ilmunud, ma läksin trenni saali. Sisse vaadates nägin ma ridades laude ja toole, kõik ilusti reas :) Appi, see ajas mind lausa naerma. Ma kõllasin oma sõbrannale, Lucyle ja tema teatas, et see trenn oli kell 10.30! Ohh, see ajas mind naljakalt närvi :) Mis mul siis muud teha oli- panin riidesse ja sõitsin koju :)
Kuna täna toimub tohutu tähtis mäng Saksamaal, Munichis, kus Chelsea mängib Saksamaa vastu, siis oli buss täis elevuses 40ndates mehi, kõik teel pubisse. Muidugi ei olnud mehed ainukesed elevuses jalka fännid, ei. Kaks vanemas eas naist, ca 70 aastased, istusid rõõmsalt bussis, suured poekotid käes ja arutasid, et ei tea, kas Chelsea võidab või ei. See pani muigama :) Armsad vanad tädid :)
Mulle tundub, et terve Inglismaa on suures elevuses. Kõik Richmondi pubid on täna pungil. Igatahes, hoiame pöialt :)!
Tervitan!
Ax
Subscribe to:
Posts (Atom)




