Küll on ikka kurioosne maailm

Istun tööl, ei mõista miks Facebook täis on vinguvaid teismelisi, kel tuleb nutt peale, kui nad ei leia kapist sobivaid riideid.

või ennast täis 20-aastaseid suurlinnalapsi, kes protesteerivad, et protesteerida,
miks on kõik kohad täis inimesi, kes ei näe, mida maailm on väärt,
kelle vingul pole ei otsa ega äärt
kas hetkeks ei saaks te vaadata ringi
ja näha, kui palju on ilmas häid hingi
keda ei morjenda väike garderoob
või fakt, et oleme universumi mõistes
vaid üks väike mikroob

elu on lühike
ei maksa teda raisata
anna aru, mõtle veidi
kuidas sinu ving
lämmatab teisi

teisi, kellel järsku pole
ei kauneid riideid
ei kodu
ei õigusi, et protesteerida

mõista sa, et sul on hästi
ja anna aru, et inimesed ikka on ju risti-rästi
sinu sõnal on teiste üle jõud

mõista, et sõna kasutada
tähendab selle eest vastutada

Unelaul

Kas keegi teab sellist unelaulu? Minu ema laulis seda mulle, kellele laulis seda jällegi tema ema ja nii edasi.

Kokanokast sain norina,
norinast sain noodarihma,
noodarihmast sain ribaski,
ribaskist sain riidekoti.
Riidekotist saian kolina,
kolinast sain kokanoka
kokanokast sain norina ... ja nii edasi.

Varsti on lõpetamine! Jee! Kingad vaja otsida kuskilt.
Jube on see, et Londonis oli terrorirünnak, Rahel oli samal ajal seal. Midagi halba  temaga ei juhtunud, aga siiki hirmus.
Muidu on kõik korras, ootan emmet ja co'd, et nad koju jõuaksid Saaremaalt :)