Terve inimene

"Hea uni, hea isu ja igasugune põlastus töö vastu on kõik märgid tervest inimesest."

Heihoo. 
Ma olen laiskunud, olen laiskloomastunud. Täna on grill-chill sõbranna pool, aga mul pole mitte mingisugust huvi minna ja olla sotsiaalne. 

Seega otsustasin kirjutada ümber mõned toredad ja südantsoojendavad tsitaadid.

Võetakse seltskonnaga viina. Kõigile on juba toostid tehtud, kõikide tervist mitme pitsi võrra parandatud. On tarvis järgmist ettekäänet. Kaljol on aga kindel soov: "Paneme siis paelussile litaka!" 

Jalutame Londonis sillal. Lily teatab: "You know, I feel more like a 50 than a 5."; "There's something weird going on with life at the moment. It's so windy and like..."; "I can't believe how obsessed I am." 

Helja vaatab toas ringi ja talle torkab silma üks vanemat sorti nukk. Nukk on räsitud ja näinud oma aja jooksul paljutki. Helja aga ei mõtle sellele, mida kõike see nukk näinud ja kuulnud on vaid lausub: "Mis vana näss see on?!". Selle peale nukk solvub, aga tegelikult ei saa keegi sellest aru. Carolin teatab, et see on Kati nukk ja kui Kati teaks, kuidas tema nukku kutsuti, siis poleks ta sugugi rõõmus. Kati aga sellest intsidendist teada ei saanudki. 

Oleme fotograafia tunnis. Vaatame juba umbes 50 minutit objektiive. Ainus asi mis mulle kõrvu jäi olid Siim Oksa sõnad: "Noh, selle jaoks on hea see. Canoni oma." 

On talv. Anu otsib endale sobivat peakatet. Vaatab, tuhlab ja teatab: "Mina mingit närakat küll pähe ei pane." 

Arutame Pauliga, kuidas tunnid lähevad silmapilgu kiirusel mööda, aga kogu tunni jooksul pole korda nagu midagi tarka saadetudki. "Nii palju auru läheb tunnis mingi pulli tegemise peale." 

Kaarel on kõiketeadja. Seepärast küsisin, et kes on dekabristid. Kaarel tõuseb oma troonilt, ta sügab oma pikka valget habet, kohendab kõiketeadja krooni ja teatab: "Need on mingid detsembri-vennad." 12th of March in the year of our Lord 2015

Olen Vasaras, istun köögis ja joon kohvi. Sirts teeb suitsu ja vaatab aknast välja. Ma küsin, et mida sa vaatad, mille peale ta vastab: "Mul tuli üks mõte. Täna on tuuline ilm. Ma tahaks kleepida mitu köögikäteräti rulli kokku ja siis tuule kätte panna ja vaadata, kas möriseb. Nii kihvt oleks Elvasse puu otsa panna. Mis sa arvad? Oleks ju? Ei, ei, ega ma vetsupaberirullidest teeks, need on liiga väiksed." 23.04.2015

Räägin emmega telefonis. Teatan: "Ma käisin täna Vasaras ja sain nii palju tehtud!". Emme selle peale: "Nojah, tantsutüdruk Sirts oli vist oraga perses!" 4.5.15

Juunipalavik

Heihoo!

Istun verandal. Külmavõitu on. Suve kohta.

Anu on haige, ta teeb ukselävel suitsu. Suits tõuseb, langeb, lahtub. Ilus vaatepilt.

Ma pean tööd tegema.

Nina Simone räägib mulle jälle oma lugu sellest, kuidas ta ennast hästi tunneb.

,,KŠT! Kao minema siit!" Must koletis on nimelt õuel, nagu Anu ütleb. Heakene küll, noo. Mingu siis ära või olgu või ma ei tea. Suva. Las ta olla. Ma usun, et tal on üpriski suva.

Hmf, mul läks jälle üks suhe pekki. Jõle kahju, aga eks asjad vajuvadki.

Ma pean ütlema, et olen õnnelik. Suurt pilti vaadates.

 Hiljuti olen mõelnud sellele, kuidas elu, kui selline, on nagu hingetõmme igaveses raskes rassimises. See on nagu kvantfüüsikas aine ja antiaine tekkimine vaakumis. Need kaks eksisteerivad ainult hetkeks ja ma usun, et see hetk ongi elu Maa peal. Üürike, aga ilus. Imelik ja ebaloogiline, aga samas ilus ja imeline.

 Kuidas on selle viivukese ajal tekkinud keeled, kultuurid, leiutised, katastroofid, on langetatud lugematuid otsuseid - väikseid ja suuri, olulisi ja igapäevaseid, kuidas on raisatud, kahetsetud, töötatud, mõeldud... see kogu idee on minu arvates imeline. Elu ongi imeline.

 Miks ei saa koguaeg ennast nii hästi tunda, kui siis, kui mõtled elule? Kas peaks siis koguaeg elu imelisusele mõtlema? Siis lähed hulluks ja pealegi, kogu teema ammutab end lõppude lõpuks. Huh, no ma ei teagi. Peab vist seda elu ilu igast ilmakaarest endale näitama, siis ei unune. Ümbritsema end ilusate asjadega (hedonism pole minu arvates ammugi patt) mis teevad sind õnnelikuks, inimestega, kes on toredad... rahaga.. (?) 

Nagu ütles Jerome K. Jerome oma raamatus ,,Three Men in a Boat":

,,George said: 
 ‘You know we are on the wrong track altogether. We must not think of the things we could do with, but only of the things we cannot do without.’
 George comes out really quite sensible at times. You’d be surprised. I call that downright wisdom, not merely as regards the present case, but with reference to our trip up the river of life generally. 

 How many people, on that voyage, load up the boat till it is in danger of swamping with a store of foolish things which they think essential to the pleasure and comfort of the trip, but which are really only useless lumber.
 How they pile the poor little craft mast-high with fine clothes and big houses; with useless servants, and a host of swell friends that do not care twopence for them, and that they do not care three ha'pence for; with expensive entertainments that nobody enjoys, with formalities and fashions, with pretence and ostentation, and with - oh, heaviest, maddest lumber of all!"

Ja siis mõned read hiljem: 

“Let your boat of life be light, packed with only what you need - a homely home and simple pleasures, one or two friends, worth the name, someone to love and someone to love you, a cat, a dog, and a pipe or two, enough to eat and enough to wear, and a little more than enough to drink; for thirst is a dangerous thing.”

Nõustun temaga.

Olgu. Ma lippan tagasi, teen tööd. Ilusat päeva teile kõigile! 

Axxxxxxx

Karulaul

Tere sõbrad!

Apelsini laul ''Karulaul'' käib ja mul on kevad peas. Kevadeti on mu pea kohe eriti laiali, nii et siinkohal sobiks taustale hoopis Orelipoisi ''Valss''. Õues paistab päike ja ma mõtlen, mida õieti täna võiks teha. 

Ausalt öeldes tahaksin jooksma minna, joogat teha, tahaksin täita oma kohustusi ja lisaks sellele võiksin likvideerida käelt hirmsa henna mille eile kergelt sopsus peaga tegin. Ma ei tea, miks ma just alati täis peaga mõtlen, et võiksin hennat teha. Täitsa loll. 

Muidu võiks lugeda kohustuslikku kirjandust, õppida eesti keelt, muusikat, harjutada laulmist, minna pildistama, koristada tuba, teha süüa, võtta päikest, minna vanni ja maalida mõni maal.

Enne kui ma kõike korda saatma hakkan, tahaksin panna siia ühe video, mis on YouTube's unlisted, nii et palun seda mitte väga suure ringkonnaga jagada :). See on shaky ja kohati väga amatöörlikult kokku monteeritud, aga samas on see video mulle südamelähedane, nii et palun käsitleda seda nagu luuletust või mõningat muud sorti sisemist väljavalangut. 

Soovin kõigile imekaunist kevadet ja päikest igasse päeva!

Axxxxx

Meeleolufilm 

- talvisel ajal tehtud pildikene on ainuke asi, mis puudub sellest segaduses olevast blogist, mis on vist metafoor mu elu-olule