Pehme voodi

Oi kuidas mulle meeldib mu voodi!

Siin on kõike, mida hing ihaldab - esiteks on mu voodi kole lai, teiseks on siin pehme madrats, palju patju, suur tekk, üks hommikumantel, mis on känkras mu kõrval, üks rullis lisatekk juhtudeks, kui on külm ja sellele kõigele lisaks on voodi kõrval täpselt õige suurusega lauake, kuhu peale mahub kõik ära. Lauakesel on raamatud. Hetkel lamavad seal Berard Shaw'i "Pygmalion", George Orwelli "1984", "Tormese Lazarillo elukäik", Stefan Zweigi "Eilne maailm", Haruki Murakami "Norwegian wood" ja üks raamat Herman Hesse isast, kes oli baltisakslane. Raamatu pealkiri on vist "Onu Hermann", aga autorit ma ei tea ja tema järele ma ei ulata, sest see on kõikide raamatute all ja eriti ei viitsi ka.

Haisen hetkel üksinda oma toas küüslaugu järgi. Nimelt kimbutas täna imelik tunne, nagu tahaks külmetus tulla, aga ma võitlesin ja sõin küüslauku. Ei tea mis temas siis nii head on, aga näe, kõik nii teevad, teen siis mina ka.

Vanad eestlased uskusid, et saun, viin (või paremal juhul eeter) ja küüslauk tõid surmasuust ka välja. Meie keemiaõpetaja rääkis loo oma vanaemast või mõnest naissugulasest, kellel leiti kehast kasvaja. Päev enne operatsiooni läks setu naine sauna, võttis peale veel eetrit ja järgmisel päeval avastati, et polnudki midagi opereerida. Priidu Beier rääkis ka meile viimases luulekirjanduse tunnis, et tal kippusid ka healoomulised kasvajad tulema. Siis ta läheb ka sauna ja võtab vähe kangemat ja pidigi korras olema.

Hetkel on kõik korras. Mu hing on rahul. Käed kuivavad, aga hing on rahul. Ball on tulekul, lumi sulas ära (mis on natuke tore, sest siis ei pea tänaval liikudes liuglema) ja mul on keegi, keda kaisus hoida. See on tore.

Lähen toon käekreemi ja jään magama.

Head und!

Ax

PS. Viimase kahe kuu jooksul on toimunud palju põnevaid asju ja ma julgen öelda, et olen siiralt õnnelik!