2018

Tere!

Olen jätnud selle beebi täitsa unarusse. Pärast pikka pausi olen siiski tagasi ja kavatsen jätkata!

On olnud üks huvitav aasta. Marten läks minema ja see oli päris kole lugu. Siis kolisin üksi Alasisse ja alguses ei tulnud seegi kuigi hästi välja. Siis oli ülikoolis raske ja miski nagu ei tulnud välja. Olen jõudnud arusaamale, et iga talv ma pean ikka korraks käima mustas augus ära. Aga võib-olla nüüd kui ma seda tean, suudan seda vältida. Väga loodan! Eks näis :) Ei taha kohe kuidagi jälle emmet segada enda jamadega. Ma ausõna katsun olla stabiilsem human bean. Eks ma kunagi saan selle käppa, usu mind!

Kuskil aprillis hakkas elu paremaks minema. Siis tuli päike välja ja lootus, et võib olla soojem kui 0 kraadi, kasvas. Ja nii läkski! Mais oli terve kuu tohutult soe! Kõik puhkes nii suure hurraaga õide, et ma pidin lausa allergiavastase süsti saama 10. mail :)

Marten naases 1. juunil.

Juulis veetsin enamus ajast Saaremaal. 4. juulil käisin Habsburgide õppejõu Kerttu (ja paljude teiste kursakaaslastega) KUMUs Michel Sittowi näitust vaatamas. See oli väga lahe kui nüüd päris täitsa aus olla. :) Maalid olid imetillukesed, ma arvan, et kuskil 30 cm x 20 cm. Loengutes nendega jännates jäi selline tunne, nagu oleksid maalid hoopis suuremad.

Sellised minimaalid. Pilt pole loomulikult minu tehtud. Aga mis ma ütlen!!! VÄGA ilusad olid. Minu lemmik on see maal Mary Rose Tudorist (ilmselt, kuid ei olda kindel). Selle kohta kirjutasin ma ka eksamil.

Juulis olin Saaremaal, lihtsalt olin emme ja Robi ja Kallega umbes nädal aega. Nii chill oli. Suppasime, toitsime õhtuti lambaid, tegime jalutuskäike, võtsime päikest. Jube lahe oli see, kui läksime paadiga meresõidule. Sõitsime tund aega ühele saarele (pigem kivilaiule), kus Kalle oli lapsepõlves käinud. See oli kohutavalt ilus retk! Paadiga sinnasõit oli juba elamus, sest meri oli täis õietolmu. Mulle tuli hiljem pähe, et see võis olla sinivetikas... Igatahes tegi see mere peegelsiledaks. Merel polnud ühtegi lainet ja meri ja taevas sulasid ühte. See oli piltilus.

Saarel ei lõppenud ilu. Panime paadi pikale loomulikult moodustunud muulale ja jalutasime läbi vannisooja vee saarekesele. Seal oli palju pesitsevaid linde, kes kõik olid meie kohaloleku ajal õhus ja tegid oma linnuhääli :). Kalle arvas enne minekut, et linnud on pesitsemise lõpetanud, aga säh sulle kooki moosiga (säh sulle kooki moo-si-ga, säh sulle kooki moosiga x100). Me tegime väikse pikniku, sõime Kalle suitsutatud (ja ka püütud!) kala ja tegime saarele ringi peale. Mõtle! Avastasime emmega kus lindude pesad olid. See oli päris jube. Leidsime, et nad olid teinud liiva sisse väiksed augud ja sinna sisse poetanud enda pruuni-laigulised munad. Ma leidsin ühe muna & arvasin, et ju see ei hakkagi kooruma, kuid see oli kummaliselt soe. Kas ta oli soe päikesest või sellest, et seal sees resideerus väike minilind, ei tea. Aga üks väike linnupoeg nägi meid emmega rannal kõndimas ja pani elu eest mere poole liduma. Ta piuksus ja kutsus oma ema, aga ema vist ei kuulnud. Linnupojakene ei osanud veel lennata, nii et tema taktika oli põgeneda. Seda oli nii armas vaadata, oleksin tahtnud talle selgitada, et me ei taha talle kuidagi haiget teha. Loodan, et ta elab rõõmsalt ja lendab vahel meie majastki mööda.

 Selline ilu vaatas vastu igalt poolt!

Väike linnumuna! Tahtsin kaasa võtta, sest arvasin, et järsku see ei koorugi, aga emme arvas, et see veel koorub. Ja et ta ei taha, et meil kasvaks kodus väike kajakas :) (tegelikult pole ma täiesti kindel, mis linnu muna see on)

Selline oli terve meri sinna sõites. Tagasi sõites hakkas tuul tasakesi seda maltsa kuhugi mujale puhuma ja meri oli jälle mere nägu. Esiplaanil on see lomp kus oli vannisoe vesi ja taamal on päris meri.

Tagasiteel tegime Robiga vahva laulu:

,,Issi mine sinna!

Herilane ninna!

Vaja minna linna

kellega küll minna?''

ja nii edasi. Sest selle riimiga saab panna sobima suhteliselt ükskõik mida. :D

Käisime Moroga ka rattaretkel, mis osutus väga vahvaks. Pärast seda käisime veel folgil ka ning ka see osutus väga vahvaks. Elasime Marcuse pool. See tegi elu mitu korda kergemaks, sest saime õhtuti pesus käia ja noh üldse on majas elamine etem kui autos või telgis. Eeldan, et iga inimene maamunal teab seda :) 

Käisin 3.08-4.08 Intsikurmul koos Kaarli, Annika ja Lotaga. Elasime Lota pool. Oli samuti väga vahva. Kahjuks võtsin sel ajal antibiootikume, nii et ei saanud napsutada. Juta ja Henri olid seal ka essal päeval ja Juta ütles nii õiget asja: see on selline raiskamine, kui keegi seltskonnast on kaine, aga ei saa olla kaine autojuht. JA SEE ANDIS TÕUKE! Tartusse tagasi jõudes otsustasin teooriaeksamiks hakata valmistuma. 7.08 õhtul veetsin pool ööd Tammes selle testi lahendamisele. Hommikul ei olnud ma just kõige värskem, ent läksin ja tegin selle teooriaeksami ära. 57/60-st sain! Vägev!

Siinkohal ma lõpetan. Järgmine nädal lähme emmedega Hispaaniasse! Autoga! Saab olema väga vahva reis :)

Palavalt tervitades

Agneeees