Terekest kah!
Oeh, mul läks ausalt öeldes meelest ära, et mul blogi on. Olen ikka super-blogija küll. Mu ema ja isegi tädi on mõlemad suured blogijad; mina vist nende geeni ei pärinud.
Kusjuures, ma saabusin just paar tundi tagasi koju. Eesti suvi oli lahe :) Ma ei teinud nii palju kunsti kui ma endale lubasin, aga noh, nats ikka. Söetükiga kritseldasin nats. Järgmine päev oli mu nahk suht punane ja krobeline, aga lahedad pildid tulid välja küll, esimese korra kohta. Pealegi, ma ei ole tohutu boheemlasest-kunstnik. Okei, võibolla vahel mõned mental breakdownid lipsavad mu igapäevaellu ja vahel ma leian mõne banaanikoore kuskilt toa nurgast, aga see ei tähenda, et ma olen nüüd mingi tohutu kunsti-hing. Ma ei tea, kes tegelt üldse sellist inimest kunstihingeks peaks. Rohkem räpaseks, kui aus olla. No ma ei tea. Inimesed tänapäeval, mis teil õige arus on?
Eestis on ikka igasugust ilma näha, täitsa pael. Sajab, siis on mingi veider udu-vihm, siis paistab päike ja siis on mingi värk selle kõige vahepeal. Aga sellegipoolest on tore seal olla- suguvõsa & sõprade seltis on alati tore aega veeta :) Suured tänud mu vanaemale & vanaisale, kes minu sealoleku ära kannatasid :) Mõned nahaprobleemid olid, aga muidu oli minuarust päris tore :)
Mu väike vend kamandas kõik Lottet vaatama; ma ei viitsi vist minna. Sada korda juba seda kedratud. See on küll hästi lahe film, ma üldse ei vaidle. Ma mäletan, kui ma olin mingi junsu, umbes 8 aastane ja ei jõudnud ära oodata, millal uus Lotte film välja tuleb. Noh, nüüd on see väljas. On olnud juba mingi aasta aega vist. Nagu näha on, ma ei ole enam selle filmi sarja nii suur fänn.
''Proua Helmi leiutis aga tõestab, et siga ON kotkas,'' nii armas :) Paneb alati muhelema. Aga okei, ma ikka lähen ka vaatama :P Söön oma sõnu. Tegelt ei söö, ma ei lubanud midagi. Okidoki, tsaukipauki!
Ax
Friday, 24 August 2012
Saturday, 19 May 2012
Hei :)
Agnes siin jälle. Ma pole ammu kirjutanud, aga ega ma eriti järgekindel polegi :).
Ma olen praegu kodus, telku ees. Siin on üks kanal, kus on alati mingid lennujaama filmid. Vähemalt iga kord, kui mina selle peale sattun.
Nagu iga laupäev, ma läksin trenni. Tavaliselt on trenn kell 2.30 Kingston Arenas ja sessioon kestab 2 tundi. Täna ma läksin vara kohale (ma jään peaagu alati hiljaks), lausa pool tundi varem. Vahetasin riided ära, ootasin riietusruumis, mängisin telefonis ja kui kedagi kohale ei ilmunud, ma läksin trenni saali. Sisse vaadates nägin ma ridades laude ja toole, kõik ilusti reas :) Appi, see ajas mind lausa naerma. Ma kõllasin oma sõbrannale, Lucyle ja tema teatas, et see trenn oli kell 10.30! Ohh, see ajas mind naljakalt närvi :) Mis mul siis muud teha oli- panin riidesse ja sõitsin koju :)
Kuna täna toimub tohutu tähtis mäng Saksamaal, Munichis, kus Chelsea mängib Saksamaa vastu, siis oli buss täis elevuses 40ndates mehi, kõik teel pubisse. Muidugi ei olnud mehed ainukesed elevuses jalka fännid, ei. Kaks vanemas eas naist, ca 70 aastased, istusid rõõmsalt bussis, suured poekotid käes ja arutasid, et ei tea, kas Chelsea võidab või ei. See pani muigama :) Armsad vanad tädid :)
Mulle tundub, et terve Inglismaa on suures elevuses. Kõik Richmondi pubid on täna pungil. Igatahes, hoiame pöialt :)!
Tervitan!
Ax
Agnes siin jälle. Ma pole ammu kirjutanud, aga ega ma eriti järgekindel polegi :).
Ma olen praegu kodus, telku ees. Siin on üks kanal, kus on alati mingid lennujaama filmid. Vähemalt iga kord, kui mina selle peale sattun.
Nagu iga laupäev, ma läksin trenni. Tavaliselt on trenn kell 2.30 Kingston Arenas ja sessioon kestab 2 tundi. Täna ma läksin vara kohale (ma jään peaagu alati hiljaks), lausa pool tundi varem. Vahetasin riided ära, ootasin riietusruumis, mängisin telefonis ja kui kedagi kohale ei ilmunud, ma läksin trenni saali. Sisse vaadates nägin ma ridades laude ja toole, kõik ilusti reas :) Appi, see ajas mind lausa naerma. Ma kõllasin oma sõbrannale, Lucyle ja tema teatas, et see trenn oli kell 10.30! Ohh, see ajas mind naljakalt närvi :) Mis mul siis muud teha oli- panin riidesse ja sõitsin koju :)
Kuna täna toimub tohutu tähtis mäng Saksamaal, Munichis, kus Chelsea mängib Saksamaa vastu, siis oli buss täis elevuses 40ndates mehi, kõik teel pubisse. Muidugi ei olnud mehed ainukesed elevuses jalka fännid, ei. Kaks vanemas eas naist, ca 70 aastased, istusid rõõmsalt bussis, suured poekotid käes ja arutasid, et ei tea, kas Chelsea võidab või ei. See pani muigama :) Armsad vanad tädid :)
Mulle tundub, et terve Inglismaa on suures elevuses. Kõik Richmondi pubid on täna pungil. Igatahes, hoiame pöialt :)!
Tervitan!
Ax
Subscribe to:
Posts (Atom)